Hakkasin täna siis mitte kõige entusiastlikumalt ID-kaardi avaldust tegema, valmistudes mõttes juba tundidepikkuseks avalduste ja arusaamatute väljade nüriks täitmiseks, siis enda jaoks läks protsess üllatavalt ladusalt.

Kuni hetkeni, kus tuli lisada portree pilt:

Pilt sai tehtud mõned hetked enne seda telefoniga, mõõtmed 3460x4623 pikslit, aga suurus kahjuks vaid 479KB. Mida teha? No ei ole see pilt ju 1MB, mis ma pean tegema, et telefon nii optimeeritud pildi välja annab??

Enne kui ma lahenduseni lähen, tahaks ühe anektoodi rääkida: Kolm selgeltnägijat saavad kokku, istuvad pingile ja hakkavad võistlema, kes on kõige vägevam. Esimene ütleb teistele: "Näete seda meest ja naist seal? Kohe läheb see mees selle naise juurde ja suudleb teda". Tulebki mees naise juurde ja suudleb teda. Siis ütleb teine: "Näete seda koera seal? Kohe ta kakab sinna junni, tuleb meest astub sinna sisse ja libastub ning kukub selle naise sülle". Kõik lähebki nii nagu öeldud: tuleb koer, kakab junni, tuleb mees, libastub ja kukub naisele sülle. Siis ütleb kolmas selgeltnägija: "Näete seal seda akent kolmandal korrusel? Kohe tehakse see lahti ja maikasärgis mees viskab sealt teleka välja". Ootavad siis, 5 minutit ei midagi. 10 minutit. 15 minutit. Ühel hetkel tehakse aken lõpuks lahti ja maikasärgis mees hõikab üle hoovi: "No ei ole mul telekat, noh!!"

Tundsin ennast avaldust tehes nagu see mees maikasärgis :)

Kuna igale probleemile on olemas lahendus, siis sai võetud Photoshop ja proovitud salvestada pilt kõige pealt PNG-sse. Selgus, et pilt peab ikkagi JPEG formaadis olema, kuigi mingit viidet selle kohta ei ole. Mis siis ikka, salvetan JPEG-sse. Õnneks on Photoshop piisavalt tark programm, et lubab määrata pildi kvaliteeti ja pakkimise tihedust salvestamisel, ning keerasin meelega kõik sätted kõige "mahlasemaks", et pilt ikka ilus suur ja rasvane tuleks nagu nõuded ette näevad.

Tulemuseks oli 4,6MB, mis julgelt ületas kõik nõuded ja pealegi, aga rohkem ma ei soovinud sellega vaeva näha:

Sealt edasi läks asi juba sisuliselt klikk-klikk-klikk, üsna kiiresti, kuna midagi revolutsiooniliselt uut enam sisestama ei pidanud. Avaldus esitatud ja jäin huviga ootama, millisel päeval 30st usinad ametnikud mu avalduse üle vaatavad ja vastavad.

Suur oli mu üllatus, kui pool tundi hiljem tuleb kõne tundmatult numbrilt, keskealine naisterahvas tutvustas ennast kui politseiametnikku (inimkeeles, kui tädi, kes passe väljastab) ja palus, et ma pööraks pildi õiget pidi (pilt oli peeglis, ups..) ja et ma saadaks selle ta meiliaadressile. 2 minutit hiljem oli meil koos ümber pööratud pildiga teel ning 20 minutit hiljem oli ka vastus tulnud, et kõik korras.

Tüüpilise eestlasena ja tuginedes varasemale kogemusele, siis 95% kogemusi dokumentide väljastamisest on kuulunud pigem sinna "piin ja vaev" kategooriasse, siis antud suhtlemisega avas antud ametnikutädi küll päris suure avanssireservi Politsei- ja Piirivalveameti dokumendiväljastamisele.

Jään huviga ootama järgmisi seiklusi...

Previous Post Next Post